Kolimine ja muupläma


 Alles ma sain oma asjad ilusti lati pakitud ja juba pean need uuesti kokku panema. See kolimine on jube jube tüütu,aga ma loodan et tulekul on midagi head.
Hakkan jubedalt oma semusi igatsema,sest väga suur vahe on sellel,et kas meie vahemaa on 30km või meie vahemaa on 300km. Jube kurb on neist eemale minna,sest ma tean et ei saa enam minna siis kui ma tahan nendejuurde ja olla nendega ja minna tagasi ükskõik mis kell,sest vahemaa on jubejube suur.
Aga ma hakkan nii palju kui ma saan,neil külas käima ja nendega olema!! 

Läksin eile Sannule ootamatult külla tööjuurde,sest tahtsin teda näha enne oma minekut ja otsutasin,et annan oma Sõbrannale midagi endast,et ta ei unustaks mind ära,kui olen kaugel temast..Andsin oma käeketi,loodan et ta kannab seda ja teab, et olen tal ALATI olemas,vahetpole olgugi see vahemaa 300km , aga ma olen tal ikka olemas ja lendan ta juurde kui tal mind vaja on!!! 

Mälestused,mis ei unune iial!

Mu vastik sõber . :D

Number 1 !

San sebastiano. / Peaks kõik vist ütlema!

:)

MA EI KAO TEIE ELUST JU MITTE KUHUGI!!
Meil on olemas telefonid,meil on olemas internet ja pealegi saame me postiteel ka kirju saata! :)
Jube tähtsad olete mulle ! :**
Ma hakkan teid jubedalt igatsema!! :(