Mis inimesed?


Lugesin just ühe noore neiu blogi,kus ta kirjutas,et talle oli öeldud,et ta ahvib kedagi oma postitustega.. ja mul jäi lihtsalt suu lahti,et no mis asja ?Kas tõesti ei tohi enam inimene kirjutada seda mida tema tahab?Kas kohe on ahvimine,kui see jah võib ehk sarnaneda kellegi postitusega,kuid siiski no misasja on kellegil teisel tulla solvama kedagi,et keegi ahvib!See on lihtsalt täis jaburus!! Iga inimene kirjutab seda mida tema tahab ja maailmas on palju inimesi,kes kirjutavad ka seda mida nemad tahavad ning kui need blogid peaksid kuidagi sarnased olema,ei tähenda kohe et inimene ahviks!!
Miks inimesed peavad olema nii õelad? See et sa näed kellegil sarnast postitust,peaks olema just,et oh näed tema mõtleb ka nii ja näed tema proovib ka nii,mitte et sa kirjutad ühele neist ja ütled et ta ahvib!

INIMESED TULGE MAAPEALE PALUN!
Ärge olge nii õelad ja vastikud!

Ma kirjutan ka oma blogis oma kutist,kes on sõjaväes ja näiteks mingil neiul on ka kutt sõjaväes ja ta kirjutab ka temast oma blogis, kas siis mina kohe ahvin teda ? või tema mind? No kindlasti mitte!! Saage aru lihtsalt inimesed et siin maailmas pole kõigil erinevad tunded ja olekud,sa võid langeda kokku täiesti võõraga ja märgata,et näed temal on samad asjad mis sinulgi!

Enne tasuks kõvasti mõelda,kui midagi öelda!
Ärge olge reklaamiohvrid ja kuulake seda et teile räägitakse , ära mõtle vaid kohe ütle.. no eiieieiei enne ikka palun mõelge ka mis te suust välja hakkate ajama! 

2kuuuuuuuud

Täna täpselt 2kuupärast tuleb mu armsam oma esimesele puhkusele,mis kestab tal kena 10päeva ja siis läheb korraks ära ja tuleb jälle korraks tagasi. ei jõua ära ooodata teda.

Ja muidugi ka nüüd see,et ta läheb homme metsa ja ma ei saa temaga rääkida kuni reedeni.Ausaltöeldes on see jube masendav,sest olen juba sellega nii ära hatjunud,et ta saadab hommikuti mulle sõnumi,enne kui ma ärkan ja alati igaõhtu saan ma ka talt sõnumi,enne kui ta magama jääb ja nüüd siis ei saa neid kuni REEDENI?? ei no halloo , See kõlab vägaväga masendavalt,aga no midagi sinna teha ka pole,sest minema ta sinna peab , kuigi ta on üsna haige,Tatine ja köhane.. Oeh loodan,et ta ikka tuleb omaljalal sealt tagasi ja rohekm haigemaks ei jää.

Tobe on see sõjavägi juba minujaoks,sest seal ei arvestata ikka üldse poiste tervistega.Mart on mul juba 2korda haige, ilmselt pole ta eelmisest lihtsalt terveks saanudki ja nüüd läkas asi lihtsalt hullemaks.See on niinii kuradima nõme lihtsalt, kohe vägagi.Aga õnneks saan ma juba nädalapärast minna ja poputada teda paartundi :)
Seniks jääb mul vaid nii palju üle,et istuda ja oodata,kuni ta tuleb sealt metsast tagasi ja ma taas temaga suhelda saan. paluks kiiiirelt

ooootan

Loodan,et tal läheb seal metsas siis hästi! :)

Olemasolu tähtsus


Tähtis on osata hinnata inimesi,kes on su ümber,hoolimata sellest,et oled teinud oma elus palju vigu,aga nad on suutnud sulle andestada ja on siiski sinuga,isegi sinu kõige raskemal hetkel.
Kui su elus on olema inimesi,kes on tõesti ka siis su kõrval,kui sul on raske,siis oled sa õnnega kaetud,sest vähe on selliseid sõpru,kes on ka siis sinuga,kui sa neid kõige enam vajad.

Minu elus on olema selliseid inimesi,tunnen neid alati enda kõrval siis kõige enam,kui mul on raske,
Neid on küll ainult 2, kuid rohkem mul vaja polegi,sest nemad suudavad olla mulle toeks, anda mulle nõu,abistada.
Ma olen südamest neile tänulik!
Ma arvan , et kui need kaks inimest seda blogi loevad,siis nad tunnevad ennast ära isegi,ilma et ma peaks nende nimesi siin mainima!
Me ei pruugi igapäevaselt suhelda,näha või olla , aga nad siiski on alati minuga, minu südames!
Sõprus on elus üks kõige olulisemaid asju,tuleb osata hinnata oma sõpru!
Kindlasti tuleb ka olla olemas neil olla,kui nemad seda vajavad,ei tohi olla omaksupüüdlik ja neid vaevata oma murede ja asjadega, sest ka neil on oma elu mured mis vajavad jagamist,kuulamist ja nõu!

Hinnake oma sõpru ja pidage neid alati meeles!

Aitäh teile mu armsad! suursuur süda !

Mu kallis Sõdur!

Oeh, möödunud on juba pea 3nädalat,kui mu armsamat pole.

Igatsus ta järgi on no niii suuur ,et ei tea mida teha,kuidas olla ja käituda.Tahaksin nii oma Sõduri poissi juba näha. Mis muusesas mul ka õnnestub.

Nimelt saan talle 26.oktoobril külla minna ja temaga olla!! Nii ootan juba seda, et saaks olla kas või liikumas sinnapoole.Selleni on jäänud ainult 8päeva ja siis ma saan teda nähaaa!!

Ma ilmselt ise oleksin nõus juba kohe hakkama liikuma ,kui vaid saaks.

Tahaksin juba nii tunda ta kallistusi,suudlusi ja näha ta imearmast naeratust!

Tunnen nii puudust,kuidas ta mind kiusaks,hellitaks ja lollitaks. :)

See aeg mis ta on veetnud seal sõjaväes olen ma õppinud teda tõsiselt igatsema, varem kui olime nt 4päeva eemal üksteisest,siis oli tunne,et igatsen teda,jah ma igatsesingi,kuid mul oli alati võimalus minna ja olla temaga,aga see mis ma praegu tunnen on tõeline igatsus,ma eii saa minna ta juurde siis kui ise tahan,vaid ma pean ootama teda, mil tema saab tulla minu juurde.

Õnneks ma tean,et ta tahab tulla ja ootab juba seda millal ta saab tulla koju, kus teda oodatakse.

Sest mina koos ta perega ootame teda koju!

Mu armas sõdurikutt!

KALLLLLIS , TULE KOJU JUBAA! Kaua sa ikka seal külapeal hulgud , :D